Kõigepealt ilmast. Sel korral oli kohale saabunud tiimide jaoks ilma osas kohe selgus majas – sajab. Ja sajab tugevalt ning lakkamatult. Nii et rehvivaliku osas ei hakatud eksperimenteerima ning eranditult kõik autod said alla vihmarehvid.

Seejärel järgnes kvalifikatsioon, mis jaotas vormelid stardipositsioonidele tavapärasest pisut erinevalt: liidrikohal oleva Mercedes AMG Petronase valged vormelid alustasid nii rivi algusest kui ka lõpust, vastavalt siis esimeselt ja kümnendalt kohalt; hetkel teisel kohal oleva tiimi - Lotuse – rohelised masinad teiselt ja kuuendalt; Scuderia Ferrari punased kolmandalt ja seitsmandalt; sinised Williamsid neljandalt ja üheksandalt; ning kollased Red Bulli vormelid viiendalt ja kaheksandalt kohalt.

Start ise tõi kaasa mitmeid üllatusi: teiselt kohalt startinud Lotus tegi ülivõimsa mineku ning rebis end juba stardisirgel esimeseks, samas kui rivi lõpuotsast startinud Red Bull käivitamisel välja suri ning teistest hoopistükkis maha jäi.

Kuna tegemist oli võistlustsükli viimase ja paljude jaoks otsustava sõiduga, siis võeti vihmalibedast rajast hoolimata masinatest viimast, mis kahjuks ei lõppenud ka õnnetusteta. Esimesena lõpetas raja servas tavapäraselt agressiivset sõidustiili üles näidanud rohemust Lotus ning määras sellega ka sisuliselt oma tiimi staatuse – vaid ühe masinaga jätkates säilis küll teoreetiline šanss võistlused võita, kuid seda vaid juhul, kui ise tullakse esimeseks ning peamine konkurent Mercedes teeb väga halva sõidu. Järgmine raja servas lõppenud apsakas tehti kollase Red Bulli piloodi poolt ning kuigi ka siin säilis teoreetiline võimalus punase laterna rollist pääseda, polnud see siiski usutav. Päris ringi lõpus aga juhtus kõige dramaatilisem eksimus: heast sõidust joovastuses – paarimees lõpetas ringi esimesena! – Williamsi teine piloot ei suutnud viimases boksieelses kurvis oma masinat enam talitseda ning sõit lõppes pealtvaatajate tribüüni ees nördinud poolehoidjate pahameelehüüete saatel… Williamsi jaoks tähenas see seda, et esikoht jääb kindlalt püüdmatuks ning ega ka teiseks tulemine enam ausalt öeldes realistlik ei paistnud.

Nagu öeldud, startis teisele ringile esimesena Williamsi sinimust masin, siis tuli tükk tühja maad ja seejärel roheline Lotus, kohe selle kannul kolmandana ja neljandana valged Mercedesed, siis Red Bull ning viimasena punased Ferrarid. Teine ring ise möödus küllaltki sündmustevaeselt. Või kuidas kellegi jaoks: ka teine, kollakasmust Red Bull lõpetas sõidu ning tiim asus võistluste lõppemist ära ootamata oma asju kokku pakkima – nende jaoks polnud enam midagi huvitavat toimumas ning tabelis juba kolmandast etapist muutumatuna kirjas vaid 27 punkti. Muidu muutusid teisel ringil vaid positsioonid: sinine Williams lõpetas ka selle ringi liidrikohal; teise ja kolmanda koha võitlesid endale välja valged Mercedesed ning oli selge, et meistrivõistluste võitu ei võta neilt enam miski; neile järgnes roheline Lotus ning kõige sabas ikka Ferrarid.

Kolmas ring tõi aga kaasa tõsise võitluse just tagapool: kolmandalt stardikohalt alustanud, kuid esimese ringi järel kuuendaks kukkunud ja teise ringi lõpuks vaid koha võrra positsiooni parandanud punakasmust Ferrari tegi tõelise imesõidu ning alustas tõsist võitlust valgete Mercedestega. Kuigi esikohal sõitev Williamsi piloot ületas finišijoone esimesena, ei tundnud ta end sõidu lõpuosas enam sugugi kindlalt, sest võit oli napp ja tagapool toimuva duelli saatus otsustati sisuliselt finišisirgel.

Lõppkokkuvõttes noppis viimaselt etapilt aga kõige rohkem punkte juba teisest sõidust alates liidripositsioonil püsinud Mercedes, kes sai tabelisse kirja 27 punkti. Vaid punktiga oli maas Ferrari ning temast omakorda samuti punktiga individuaalse esikoha saavutanud Williams. Lotus sai viimasest sõidust kirja vaid kümme punkti ja nagu juba varem mainitud, Red Bull ei ühtki.

Võistluste üldseis sellest aga ei muutunud ning Eesti esimesed mitteametlikud Formula D meistrivõistlused võis lõppenuks kuulutada:

1. Mercedes AMG Petronas (valge) – Märt: 140 p
2. Lotus (roheline) – Margus: 105 p
3. Williams (sinine) – Andreas: 98 p
4. Scuderia Ferrari (punane) - Kristjan: 58 p
5. Red Bull Racing (kollane) – Andrea: 27 p

Võistlejad ronisid pjedestaalile ning esikoha saanud Märt võttis vastu mitte küll traditsioonilise šampuse, vaid karastusjoogi. Samuti mittetraditsiooniliselt jättis ta pudeli avamata, nii et kaasvõistlejad ning mängulaud pääsesid kuivalt.

Peale käesurumist analüüsisid võsitlejad natuke ka võistlusprotokolle ning leidsid et autode järjestuses olid samuti läbivalt parimad Märdi valged Mercedesed, kellest kumbki teenis 140 võidupunktist võrdse, 70 punktise osa. Väga stabiilne esitus! Kolmanaks platseerus Marguse rohemust vormel 58 punktiga ja neljandaks Andrease sinine 55 punktiga. Andrea äärmiselt nõrk esinemine oli tingitud ilmselt sellest, et kollase vormeliga sai ta tabelisse viie sõidu peale kirja vaid kaks punkti, samas kui kõiki sõite lõpuni sõites oleks saanud minimaalselt viis – liiga palju katkestamisi.

Kokkuvõttes oli tore üritus ning kui kellelgi samalaadsel võistlusel osalemise vastu huvi, siis võib endast siinsamas kommentaarides julgelt teada anda – ehk korraldab lauamangud.ee järgmine kord juba suurema ja ametlikuma ning korralike auhindadega võistluse. Reeglid said praeguse võistluse jaoks igatahes välja töötatud ja testitud ning patt oleks lasta neil niisama mängukarbis seista.

See lihavõttejänkudega lõbus ning reibas lauamäng sobib hästi pere ja sõpradega aja veetmiseks. Mäng meenutab mingil määral tuntud seltskonnamänge Alias ja Imago, ühendades nende parimad küljed. 2008. aastal ilmavalgust näinud Dixit kogub maailmas jätkuvalt populaarsust ning on võitnud mitmeid mainekaid auhindu. Lähemalt saad mängu kohta lugeda meie kodulehelt või inglise keeles BoardGameGeek-ist.

Aprillis pakub lauamangud.ee oma sõpradele Dixitit uskumatult hea hinnaga – põhimõttel kiireimatele odav, järgmistele soodne. See põhimõte tähendab, et mäng on väljas meie Tallinnas, Luha tänav 19 asuva kaupluse aknal ning virna pealmine mäng on alati odavam kui järgmine, mis omakorda on odavam kui ülejärgmine jne.

Samas ei jää eripakkumisest ilma ka meie e-poe kliendid, kes saavad Dixitit täpselt samal põhimõttel osta. Selleks tuleb meie e-poe kategoorias Kuu mäng Dixit endale ostukorvi panna ning seejärel nupule Ostukorv klõpsata. Ostukorvi kupongide sektsioonis on näha, milline on hetkel kõige soodsam kupong ning peale selle koodi sisestamist tuleb vaid tellimus lõpuni vormistada ning soodsa hinnaga Dixit ongi tellitud!

Ole kärme, sest kuu mängu on piiratud kogus ning mida varem tegutsed, seda suurem on sinu võit!

Ometi jõudsid paljud lauamängufännid seda uudist siiski näha ning lauamängude kokkuostmise hullus levis kulutulena üle ookeani Euroopasse, sealhulgas ka Eestisse. Seetõttu oli lauamangud.ee sunnitud erakorraliselt oma poe ka täna, pühapäeval, avama, et tekkinud nõudlust rahuldada. Vaid mõni tund peale poe avamist avanes ostjatele järgmine pilt:

Tähelepanelikumad märkavad, et kadunud on ka meie keskmise poeruumi riiulid. Nii see on – nimelt soovisid mänge kastide kaupa minema tassivad ostjad osta ka riiuleid, et mänge kodus ladustada.

Peale seda, kui riiulitele ei jäänud enam mitte ühtegi lauamängu, täringut, mängunuppu ega pokkerikomplekti, olime sunnitud tänaseks oma kaupluse uksed sulgema. Võtsime ühendust oma tarnijatega ning loodame nende abil juba homseks oma kaupluse riiulid taas lauamängudega täita. Seniks saab aga lauamänge ette tellida meie e-poe vahendusel. Esialgu tellimisel mingeid piiranguid pole, katsume kõik soovid rahuldada. Esmaspäeval avame oma lauamängupoe aadressil Tallinn, Luha 19 tavapäraselt kell 13.00.

Eelkõige on perepäevale oodatud kõik lapsed ja lapsevanemad, sest mängime Saksa firma HABA toredaid ja arendavaid lastemänge. Tule kogu perega, tegevust jagub kõigile ja üritus on tasuta!

Millised mängud täpselt mängimisele tulevad, seda näed juba laupäeval kohapeal, kuid juba praegu leiad pisut enam infot meie Facebooki lehelt.

Soomlaste huvi 18xx mängude vastu näitab see, et oli hetk kui samaaegselt olid laudadel nii 18AL, 1856 kui ka 1817 (sellest võiks hiljem veel isegi pisut lähemalt kirjutada); hiljem lisandus ka 1861 (mis võttis 6 mängijaga ulmeliselt vähe aega – vaid 4 tundi). Mängud kestsid hiliste õhtutundideni varajaste hommikutundideni, väike puhkus ning juba loetud tundide järel jätkati – au ja kiitus põhjanaabritele taolise entusiasmi ning ürituse korraldamise eest!

Igatahes olid kõik tiimid möödunud kolmapäeval Singapuris öisele rajale sööstmiseks stardivalmis. Mänedžerid vaatasid murelikult pimedat ja pilve tõmbuvat taevast, kuid enamus neist otsustasid siiski, et tõenäoliselt sadama ei hakka ning vormelid said alla pehmed rehvid. Vaid Williamsi tiimi käsutuses paistis olevat teistsugune ilmaprognoos ning nende mõlemad autod varustati jäikade rehvidega. Ka Red Bulli tiim ei suutnud otsustada, millisel masinal peaksid millised rehvid all olema ja nii pandi mitu korda uued rehvid juba alla, et need siis taas maha võtta. Lõpuks otsus siiski sündis ja ühele kollasele vormelile läksid alla pehmed ning teisele jäigad rehvid.

Kvalifikatsioonisõit pakkus sedakorda üllatusi ning erinevalt tavapärasest saavutasid põhisõiduks esimesed stardipositsioonid Williamsi sinised ja Red Bulli kollased masinad.

Rohelise fooritule süttides võtsid kõik vormelid vormelid ühtlases tempos paigast ja stardirajal mingit siksakitamist ega positsioonivõitlust ei toimunud. Paraku kestis selline härrasmehelik sõit vaid kuni esimese kurvini, kus toimus hulk kokkupõrkeid, kuid õnneks ükski piloot seal veel sõitu lõpetama ei pidanud. Vaid Williamsi juhtpaar oli nii palju edumaad võitnud, et pääses puhtalt, kuid seda siiski positsioonikaotuse hinnaga – üks kahest sinisest masinast oli sunnitud peale esialgset hoogsat sõitu nii palju kiirust maha võtma, et väljus kurvist tunduvalt aeglasemalt kui talle järgnevad konkurendid.

Vaevalt nende põnevate momentide nautimisest toibunud, nägid öise raja äärde kogunenud pealtvaatajad ajaloolist momenti, kus pikal sirgel andis mootorile võimsalt tuure meistrivõistluste senine punane latern, Red Bull, kelle kollane vormel möödus juhtpositsioonil olevast Williamsi sinisest masinast nagu postist. Tagapool järgneti neile tihedas grupis, minimaalset vajalikku pikivahet hoides.

Kuid siis, nii võistlejatele kui ka pealtvaatajatele ootamatult, kärgatas kõu, mis summutas hetkeks isegi vormelite võimsalt möirgavate mootorite hääled. Mitmeharuliste välkude sähvatustes kahvatus prožektorite valgus. Hetke pärast vallandusid taevaluugid ning piisad langesid nii tihedalt, et tribüünilt oli näha vaid valgeid veejugasid ja raja piirjooni võis vaid aimata. Kui sadu veidi hõredamaks jäi, nägid pealtvaatajad raja kõrval seismas Ferrari punamusta vormelit, mille tulikuumale mootorile langevad vihmapiisad hetkega aurustusid. Vaid mõned silmapilgud hiljem ei suutnud ülilibedal rajal auto üle kontrolli hoida Mercedese tiimi seni ilmeksimatuna  püsinud piloot ning tema sõit lõppes barjääris.

Tekkinud kaoses roolisid oma võistlusmasinaid ainsana kindlakäeliselt päästva boksipeatuse poole Williamsi tiimi juhid, kuid paraku sattusid ka nemad mõningate kokkupõrgete ohvriks, kui taganttulijad ei suutnud oma pehmete rehvidega vormeleid ohjata. Peagi sai selgeks, et ka jäigad rehvid pole vihmas palju paremad, kui just nende rehvidega varusatud Red Bulli tiimi teine piloot oma meeskonnakaaslase tuules sõites kurvist välja põrutas. Saatus säästis veel mõnda aega Lotuse tiimi, kuid paraku ei olnud ka selle meeskonna juhid ilmaoludest üle ning järjekordne masin lõpetas oma sõidu kurvi piiravas rajabarjääris.

Vaid Williams jätkas sõitu kahe masinaga, kuid seda mitte kauaks – vahetult enne ringi lõppu sattus viimane rajale jäänud Ferrari kurvis külglibisemisesse ning tõmbas endaga kaasa ka oma kõrval sõitva sinise masina. Ferrari tiim asus asju kokku pakkima – nende sõit oli selleks korraks sõidetud.

Ringi lõpuks jõudis esimesena boksi pea kogu ringi vältel liidrikohta hoidnud Williamsi sinine masin, millele pandi alla vihmase ilmaga sõiduks sobilikud rehvid ning võistlus võis jätkuda. Järgmisena pööras boksi Mercedes, kuid pealtvaatajad märkasid oma jahmatuseks, et kuigi rehvivahetus tehti, siis vihmarehve ei pandudki alla, vaid miskipärast otsustati kõvade rehvide kasuks. Seejärel keerasid boksi viivale rajale üksteise sabas sõitvad Lotus ning Red Bull, kuid viimane tegi seda nii tormakalt, et ei suutnud vihmalibedate pidurite tõttu rohelisele masinale otsasõitu vältida, mis tähendas seda, et ka Red Bulli jaoks oli Singapuri etapp ilma ainsatki punkti kogumata lõppenud.

Nii jätkasidki teisel ringil vaid kolm masinat algul startinud kümnest: Williamsi sinine, Mercedese valge-must ja Lotuse roheline. Kuna kaotada polnud enam midagi ja vahed olid väga pikaks veninud, siis sõideti jätkuvas vihmasajus väga ettevaatlikult ning mingeid olulisi sündmusi ei toimunud. Vaid ringi lõpp pakkus üllatuse, kui oma jäigematele ja seetõttu vähem kuluvatele rehvidele lootnud Mercedes boksi ei pööranudki ning möödus samal ajal järjekordset boksipeatust tegevast Williamsist. Paraku oli Mercedese saavutatud edumaa siiski vaid ajutine, sest vihmarehvidega Williamsi pidamine kurvides oli kordades parem ning peagi mööduti konkurendist taas. Võistluse juhtpositsioon võeti jälle kindlalt enda kätte tagasi ning seda ei ohustanud enam miski. Pealegi lähenes tagant võimsa hooga ka Lotuse roheline vormel ning ajuti tundus, et Mercedes jääb koguni kolmandaks. Otsustavaks osutus finišisirgele eelnev kurv, kus külg-külje kõrval mõõtu võttes tegi Lotus juhtimisvea ning Mercedest müksates kaotas nii palju hoogu, et pidi siiski ise kolmanda kohaga lõpetama.

Sellega see dramaatiliste sündmustega vürtsitatud etapp lõppeski ning enne viimast otsustavat sõitu on tabeliseis järgmine:

1. Mercedes AMG Petronas (valge) – Märt: 113 p
2. Lotus (roheline) – Margus: 95 p
3. Williams (sinine) – Andreas: 73 p
4. Scuderia Ferrari (punane) - Kristjan: 32 p
5. Red Bull Racing (kollane) – Andrea: 27 p

Analüütikute sõnul pole poodimile enam asja Red Bulli tiimil, samas kui Ferraril on säilinud õhkõrn šanss tulla kolmandaks. Kõige tõenäolisemalt jätkavad need tiimid siiski omavahelist vägikaikavegu, samas kui tabeli esimeses otsas on kõigil veel võiduvõimalus. Tõsi, Williamsil on see pea sama teoreetiline kui Ferraril kolmandaks tõusmine – iseenesest teineteist välistavad sündmused – kuid mine sa tea.

Kohtume järgmisel korral juba Ameerikas, ajaloolisel Sebringi vormelirajal!

Lauamängu Formula D Eesti esimesed mitteametlikud meistrivõistlused jõudsid lauamangud.ee teisipäevasel lauamänguõhtul kolmanda etapini. Seekord võistlesime mängu laiendi Hockenheim and Valencia Hockenheimi rajal, mis päris vormelis kannab nimetust German GP.

Ilmaprognoos lubas Saksamaal toimuvaks etapiks suurima tõenäosusega vahelduvat pilvisust ning sünoptikud ei eksinud – ilma määranud täringuveeretus näitaski, et ilm võib sõidu käigus muutuda. Tiimid ei lasknud end pilvisest taevast aga segada ning pea kõik vormelid läksid kvalifikatsiooni slick-idega. Isegi eelnevatel etappidel jäikadele rehvidele kindlaks jäänud Red Bull Racing otsustas ühel autol neid rehve katsetada.

Kvalifikatsiooni tulemused olid tavapärased – esimesed kohad napsasid enda kätte liidripositsiooni hoidvad Mercedes AMG Petronas ja Lotus. Alles viienda stardijoone tagant hakkas silm seletama ka muid logovärve kui valge ja roheline: Ferrari, Red Bull, Williams, siis taas sinine Williams, punane Ferrari ja viimasena kollane Red Bull.

Start sedakorda ühtegi negatiivset üllatust ei pakkunud - ka Lotus oli oma stardis tõrkuvaid mootoreid putitanud ning ühtegi väljasuremist ei tulnud ette. Pigem paistis start silma ülivõimsa minekuga – kõik vormelid rebisid väga kiirelt paigast ning läbisid raja esimese, põhjakurvi üllatavalt kiiresti. Siiski eraldus peatselt ka liidergrupp ning otse loomulikult moodustasid selle vaid rohe-valgetes toonides autod… Kuid juba järgmises kurvis olid jälitajad neil tihedalt kannul. Vaid viimastelt positsioonidelt startinud kollane Red Bulli vormel ja punamust Ferrari võidusõiduauto jäid neist maha ning kohati tundus, et distantsi hoiti lausa sihilikult – et mitte kurvides toimuvas müksimises viga saada. Väikest põksimist tuli ette ka liidripaaris, kui Mercedes Arena nimelises kurvis üritas Lotus liidrist väliskurvi kaudu ebaõnnestunult mööduda.

Ning ei tea kas nüüd selle eespool aset leidnud intsidendi tõttu või mingil muul põhjusel, ei märganud eelviimaselt kohalt hoogsalt ettepoole rebiva Red Bulli tiimi kollase vormeli piloot enne seda salakavalat kurvi hoogu maha võtta ning põrutas kurvist väljudes täiel kiirusel rajaäärsesse telki. Vaid õnneliku juhuse tõttu pääsesid pealtvaatajad vigastusteta.

Ning vaid loetud sekundid hiljem ohhetasid pealtvaatajad finišisirget palistavatel tribüünidel nagu ühest suust, kui teisel kohal sõitev roheline Lotus ei võtnudki boksipeatuse tegemiseks kiirust maha ning lendas peadpööritava hooga lõpusirgele, mis päädis spinniga.

Esimese ringi lõpus tehtud boksipeatuses oskas ka Williams korraliku prohmakaga maha saada – liidripositsioonil sõitev auto valis vale boksi, takistades sellega tiimikaaslast. Ning lisaks kõigele kasutas juhtpiloot ära kogu mehaanikutebrigaadi ressursi, nii et tiimi teisel mehel tuli leppida vaid kiire rehvivahetusega.

Tagatipuks üllatas kõiki ka Red Bull – järelejäänud vormel, mille käigukast ja pidurid oleksid hädasti kõpitsemist nõudnud, põrutas boksipeatust tegemata ja oma sildedatest rehvidest hoolimata viienda käiguga stardisirgele ning tõusis selle julge spurdiga teisele positsioonile! Jälitajad muidugi tihedalt kannul… liiga tihedalt. Tagant tulev Mercedes ei näinud ette, et tal tee ära blokeeritakse, pidurdas, kuid… sekundi murdosa võrra hiljem, kui vaja! Teine vormel konkurentsist väljas!

Ning ei möödunud just kuigipalju aega, kui sai teoks juba ammu oodatu või kardetu – oleneb, kelle vaatevinklist võtta – ning olematuks kulund rehvidega teisele ringile läinud Lotuse kummid ei pidanud ringi lõpuni vastu ning masin lõpetas tee kõrval. Pealtvaatajad lõid ahhetades käsi kokku – teine ring pole veel lõppenud ja juba on kolm võistlejat konkurentsist väljas! Veel hullem lugu, kui eelmine kord Valencias…

Kolmandale ringile mindi juba totaalselt muutunud järjestuses: esikohal kindlalt valge Mercedes, teisena tagant teisele kohale tõusnud sinine Williams, kolmandana rohekasmust Lotus, neljandana kollakasmust Red Bull, viiendana punane Ferrari. Ning nende järel veel üks Williams ja Ferrari, sest just need tiimid püsisid veel kahe masinaga konkurentsis.

Viimane ring oli üsna sündmustevaene. Täiesti kindel oli see, et miski ei ohusta Mercedese võitu. Tagapool toimus aga mõningane kohtade ümbermängimine, mille tagajärjel suutis Lotus siiski teise koha kindlustada. Väga õnnelikud oldi ka Red Bulli tiimis, sest esimest korda meistrivõistluste jooksul sõitis kollastes värvides masin välja poodiumikoha. Ning otse vastupidi, must masendus tabas Ferrari tiimi, kui lõpusirgel miski mootoris tõrkuma hakkas ning kindla neljanda koha asemel tuli leppida hoopis kuuenda positsiooniga lõpuprotokollis. Williamsi mootorid olid sedakorda võimsamad ning mõlemad masinad said napilt enne finišijoont Ferrarist mööda. Hoolimata keskpärasest tulemusest juubeldati ka Williamsi tiimis, sest esimest korda meistrivõistluste jooksul ületasid mõlemad sinised masinad finišijoone!

Tundus, et sõit on läbi ning viimase Ferrari lõpujoonele ootamine on vaid pelk formaalsus, kui äkki paiskus lõunakurvist üles tolmu ja suitsusammas… Ferrari tiim kirus maa põhja raja tehnilise personali, kes polnud jõudnud kurvist koristada teiste masinate keretükke, mille otsas punamusta Ferrari niigi väsinud veermik napilt enne lõppu puruneski.

Kolmanda etapi järel tiimide paremusjärjestus ei muutunud:

1. Mercedes AMG Petronas (valge) – Märt: 95 p
2. Lotus (roheline) – Margus: 80 p
3. Williams (sinine) – Andreas: 48 p
4. Scuderia Ferrari (punane) - Kristjan: 32 p
5. Red Bull Racing (kollane) – Andrea: 27 p

Küll aga muutusid vahed punktides – Mercedes suurendas oma edumaad Lotuse ees veelgi, samas kui Williams oma mahajäämust jällegi vähendas. Ka kõige viimasel positsioonil olev Red Bull tegi lõpuks hea sõidu ning enam kui kahekordistas oma seniseid punkte ja on tugevalt kannale astumas Ferrarile.

Sõita on veel kaks etappi ning endiselt on kõik veel lahtine. Järgmine kord võisteldakse Singapuri rajal.

Valencia asub päikeselises Hispaanias, kus vihma tõenäosus peaks olema väga väike. Kuid siiski näitas mängu alguses tehtud täringuveeretus lauspilvisust – halvim variant, mis mängus juhtuda saab, sest suvalisel hetkel võib sadama hakata. See tegi algse rehvivaliku väga keeruliseks. Siiski otsustasid mõned mängijad riskida: nii Kristjan (punased Ferrarid) kui ka Margus (rohelised Lotused) panid alla pehmed, muidu kiired, kuid vihma korral ülilibedad rehvid. Stardihetkel ju vihma ei sadanud, kuigi Marguse poolt pauguga avatud õlle pritsmed mängulaual jätsid mulje, et piisad juba langevad. Andreas (sinised Williamsid) ja Andrea (kollased Red Bullid), otsustasid mitte riskida ning panid alla kõvad rehvid. Märt (valged Mercedesed) valis kuldse kesktee – ühel autol pehmed, teisel jäigad rehvid.

Kvalifikatsiooni otsustasime sedakorda teha nii, et eelmisel etapil paremaid tulemusi näidanud autod saaksid täringuveeretusele boonust ning kehvematele kohtadele tulnud masinad penalteid. Keskmiselt parimad stardikohad saidki eelmisel korral häid tulemusi näidanud valged Mercedesed ning rohelised Lotused. Ning sõit võiski alata.

Fooris süttivad tuled. Vormelid võtavad kohalt. Eriti võimsa spurdiga alustab teiselt kohalt startinud punamust Ferrari. Negatiivses mõttes paistab silma roheline Lotus stardirivi keskel – see jääb paigale ja sureb välja nagu ta paarimees eelmise etapi stardis! Autode tüüpvead hakkavad välja tulema…

Kohe alguses kadusid teistel eest esikohalt startinud valgemustakirju Merceses ning teiselt kohalt alustanud punamust Ferrari. Ülejäänud järgnesid neile tihedas tropis, mis ei tõotanud head. Ning juba teises kurvis see juhtuski – hoolimatu sõidustiili poolest juba kurikuulsaks saanud Lotuse piloot kihutas tagantpoolt eesliikunud autode keskele… Ning otse loomulikult avaldus järgmine konstruktsiooniviga: Williamsi vormelid on tuntud oma kergeltpurunevate keredetailide poolest ning üks vigastas olulisel määral küljekarpe.

Seejärel rebisid Lotused teistest ette, jäädes samas siiski lootusetult maha liidritepaarist. Ka ülejäänud rivi venis veidi pikemaks, kusjuures punase laterna ossa jäi sedakorda hoopis sinimust Williams.

Kui napilt üle poole ringi sai läbitud, tabas Williamsi võistkonda aga tõeline tragöödia – varem vasaku küljekarbi kaotanud sinisele vormelile sõideti veelkord vasakult sisse ning sellele juba niigi nõrk konstruktsioon enam vastu ei pannud ja esimene vormel lõpetas oma sõidu raja servas.

Samal ajal rebis juhtiv Mercedes end jälitavast Ferrarist lahti ning tegi kiire boksipeatuse. Ka teine Mercedes lõpetas ringi hea hooga ning tegi kolmanda ringiaja. Järgnesid Lotused, teine Ferrari, üksik Williams ning nagu eelmiselgi etapil, kõige viimastena kollased Red Bulli masinad. Enne kui nood viimased vormelid boksi jõudsid, piilus ka päike korraks pilve tagant väja. Piilus veel teistki korda ning nagu nõiaväel oli järsku kogu taevas selge ning igasugune vihmaoht kadunud. Otse loomulikult kasutasid seda ära need, kel veel boksipeatus tegemata ning panid alla sobivamad rehvid.

Enne teise ringi lõppu erilisi muudatusi ei toimunud ning juba tundus, et midagi erilist enam ei sünnigi. Kuid seda dramaatilisemad sündmused leidsid aset raja viimasel kolmandikul, siksakilises Grao kurvis. Teisel kohal püsinud Ferrarit tabas esmalt mootoririke, mis paistab olevat punaste masinate tüüpviga, ja kuna ka auto käigukast ja pidurid olid eelnevalt vatti saaanud, ei suutnud piloot siledaks sõidetud rehvidega enam midagi ära teha ning sõitis kurvist suure hooga välja.

Mercedesed asusid liikuma kaksikvõidu poole ning ainsad jälgimist väärivad sündmused toimusid kaugel tagapool, kus sinised Williamsid ja kollased Red Bullid pukslesid viimaste kohtade pärast… Kuid sedagi mitte kauaks – Red Bulli kollase vormeli juht tegi kolmandat ringi alustades juba boksist väljudes saatusliku vea ning pidi järsult pidurdades tiimikaaslasele otsasõitu vältima. Just äsja vahetatud pidurikettad said sellist vatti, et kulusid olematuks. Ja seetõttu maksid juba järgmistes kurvides kasutatud väärad juhtimisvõtted valusalt kätte ning kärjekordne vormel lõpetas sõidu raja kõrval ja tema tiimikaaslasel oli tegu, et teel vedelevaid rususid vältida.

Edasine oli vaid vormistamise küsimus. Mercedeste kakskikvõitu ei ohustanud enam miski. Punane Ferrari üritas veel viimases kurvis enne lõpusirget endast kõik anda, et kolmas poodiumikohta Lotuse eest napsata, kuid kogu üritus päädis hoopistükis Lotuste paarisrakendi 3.-4. kohaga ning Ferrari platseerus viiendaks. Taganttulijatest rääkides – viimase ringi ilma boksipeatuseta sõitnud sinimust Williams lõpetas kuuendana ning juba traditsiooniliselt finišeeris viimasena Red Bull.

Peale teist etappi on punktiseis järgmine:

1. Mercedes AMG Petronas (valge) – Märt: 70 p
2. Lotus (roheline) – Margus: 62 p
3. Williams (sinine) – Andreas: 26 p
4. Scuderia Ferrari (punane) - Kristjan: 24 p
5. Red Bull Racing (kollane) – Andrea: 12 p

Kuigi kahe esimese edumaa on muljetavaldav, ei tasuks siiski ära unustada, et võistelda on veel kolm etappi. Kui mängida sellist mõttemängu, et liidrite vormelid lõpetavad teeservas või teevad kehvad sõidud ja tagumised nopivad poodiumikohti, siis on isegi viimasel tiimil võimalik meistrivõistluseid võita.

Kuid kuidas võistlused edasi lähevad, seda saate juba ise jälgida lauamangud.ee teisipäevasel lauamänguõhtul 14. veebruaril algusega kell 18.00, mil võistleme järgmisel, Hockenheimi etapil.

Kohalesaabunud seltskond oli üsnagi ootusrikkalt meelestatud, kuna 1817 on nö. “klassikalistest” 18xx-seeria mängudest märkimisväärselt erinev, nii oma võimaluste kui ka piirangute puudumiste osas. Nii näiteks pole selles mängus võimalik pangas rahal otsa saada – samuti on kõiki tee-ehituse juppe piiramatul hulgal ning ka ronge on osasid piiramatult ning ülejäänusid rohkes koguses. Mängu lõputingimus on samuti lihtne, peale esimese kaheksase rongi ostmist veel kolm OR’i ning ongi kõik.

Täiendavad võimalused on samas aga üsnagi intrigeerivad: näiteks on lubatud panustada teiste firmade kehvale käekäigule, müües nende aktsiaid lühikeseks; samuti on võimalik nii firmade agressiivne ülevõtmine kui ka lihtsalt sundmüüki sattumine. Sundmüüki kusjuures pole siin sugugi keeruline sattuda – jäävad pangale laenuintressid maksmata või piisab ka kui firmal oma käigu lõpus rongi pole – ja oledki müügis!  Ega ilmaasjata öelda, et 1817 võitja selgub finantstehingutes…

Ühesõnaga, kohale oli kogunenud kohalik raskekahurvägi: Allan, Martti, Andreas, Rain ja Aigar ning peale mõne mängufaasi ületäpsustamist võis mäng esmase oksjoniga alata. Ka algne väikefirmade oksjon on siin mängus omamoodi: nimelt polnud saadaval mitte firmad vaid hoopis lepingud, millega mängijail endil midagi peale pole hakata ja kasumi tootmiseks firmasid vajavad. Samas võib neid lepinguid aga nimiväärtuse ulatuses kasutada firma loomisel esmase sissemakse tegemiseks… aga see selleks. Oksjoni korralduslik pool on 1817-s samuti uuenduslik: mängu alguses pannakse lauale 200$ ulatuses “investeerimistoetust”, mis katab oksjoni võitja pakutud summa ning omandatava lepingu nimiväärtuse vahe. Ehk siis kui sul õnnestub 120$ maksev leping omale saada vaid 80$ eest, makstakse ülejäänud 40$ pangale sellestsamast toetusest (ning edaspidisteks oksjoniteks on juba sellevõrra vähem raha).

Tegemist oli ühe lõbusaima esmase aktsiavooruga mida ma kohanud olen ja kus ahnus ajas mitu korda upakile. Lõpuks jäi aga müümata vaid üks söekaevanduse leping ja seega võis mäng alata. (Minu saagiks jäid näiteks kaks postiveo lepingut, mis kokkuvõttes tähendasid, et iga OR’i alguses kui minu firmal on rong, saan sellele firmale 25$).

Mäng algas ning asuti uusi firmasid looma. Ka firma loomine on “tavamängudest” erinev – nimelt valib käigukorda omav mängija mõne linna, kust firma alustab, ning seejärel algab oksjon presidendiaktsiale. Võidusumma jagatakse kaheks ning see on ka ühtlasi uue firma algseks aktsiahinnaks. Esimesed loodavad firmad on nö. väikeettevõtted, kus kogu aktsiakapital kuulubki presidendile, ajapikku sai täiendavate aktsiaemissioonide abil firmasid aga suuremaks muuta. Mängu esimesed tunnid kulgesidki nii, et igaüks nokitses oma firmadega (enamusel oli neid 2-3) kuskil oma nurgas ning teistega suurt kokku ei puutunud. Martti avastas ainult, et kaardi kirdenurgast Bostonist alustamine polnud just kõige parem mõte, sest New Yorkist alustanud Allan polnud temaga just kõige koostööaltim raudteede ehitamise osas. Nii ei jäänud Marttil muud üle kui uus firma luua ning sellega siis sünergiapisikut tekitama hakata. Ka mina otsustasin luua uue firma, kuid suures asutamise tuhinas läks meelest see ebaoluline teema, et mis mul sellega plaanis oli – ja see sai ka mõnes mõttes saatuslikuks veaks. Nimelt ühines uus loodud firma mõne käigu pärast mu algse ettevõttega, viies aktsiahinna küll kõrgustesse, kuid muutes seeläbi firma ka lühikeseks müüjatele ahvatlevaks sihtmärgiks.

Kõik uus ja huvitav tuli mängus ära proovida ja seega ka shortimine – ning seda tegi Martti. Sihtmärgiks võttis ta Raini pealtnäha vaevatud ja hädalise laenusid täis firma – kuid nagu selgus, oli lühikeseks müügiks valitud vale hetk. Müüdud aktsiad osteti turult ära, loodetud aktsiahinna langus jäi seega olemata ja Rain kantis ühtlasi shorditud firmasse oma teistest ettevõtetest hulga ronge. Kogu selle  avantüüri tulemus oli selline, et tõenäoliselt kadus sinna mahhinatsioonidesse küll Raini võimalus võidelda esikoha pärast, kuid Marttil oli tulemus veelgi kehvem – eraisiku pankrot, ehk siis mängukeeli mängija elimineerimine.

Mängukäigul endal ei hakka pikemalt peatuma, sest ega see uute firmade loomine, vanade sundmüügid ja presidendivahetused kõrvaltvaatajale eriti palju juurde anna… aga ennutustuste kohaselt hakkasidki suhteliselt olulist rolli mängima laenuintressid. Need toimisid põhimõttel, et mida rohkem laenu võetud on, seda suuremaks intress läheb – ja vahepeal oli hetk, kui iga laenu (nominaalväärtusega 100$) eest tuli ettevõttel maksta igal käigul intressi 25$. Kui maksta ei suuda, pead laenu juurde võtma… kui oled aga maksimumis, läheb firma likvideerimisele.

Mängumehaanikas on ka tehnoloogilist arengut imiteeriv osa – nimelt võetakse iga OR’i lõpus saadaolevatest rongidest üks vähemaks – ja see võib omakorda põhjustada faasimuutust, kiirendades ühtlasi mängu lõpu saabumist. Nii võiski ühel hetkel nentida olukorda, kus järgmine müügis olev rong kandis numbrit 8 – seega oli teada, et mängida on jäänud veel vaid kolm OR’i. Ca kümme tundi peale alustamist sai kokku loetud ka tulemused, ning selgus et võitjaks tuli algusest peale oma väikeettevõtte 100%-list osalust enda käes hoidnud Allan (tõsi, muid firmasid-aktsiaid oli tal ka .

Allan: 8269
Rain: 7460
Andreas: 7098
Aigar: 5122
Martti: -

Varsti jälle!

Kuid enne kui asusime täringuid veeretama, tõmmati piltlikult öeldes linad vormelitelt ning avaldati, milliste autodega meistrivõistluseid läbi sõitma hakatakse. Nagu päris vormelis, olid ka siin reeglid karmid, et autode sõiduomadused üksteisest liiga palju ei erineks. Nimelt jagunevad Formula D lauamängus autode “elupunktid” kuue kategooria vahel: rehvid, pidurid, käigukast, kere, mootor ja veermik. Teatavasti on päris vormelitel rehvide kasutus väga rangelt reglementeeritud, seega pidid ka lauamängurid oma autode konfigureerimiseks kastutada olevast 20-st punktist täpselt 6 punkti rehvidele panema. Üle jäävad 14 punkti võis vabalt jaotada viie ülejäänud kategooria vahel, kuid seda tingimusel, et ükski osa ei saa alla kahe punkti ega üle nelja punkti.

Ootuspäraselt tulid Williamsi (sinine), Mercedese (valge) ja Lotuse (roheline) tiime esindanud Andreas, Märt ja Margus välja ühesuguse konfiguratsiooniga autodega, mille pidurid ja käigukastid olid nelja vastupidavuspunktiga maksimumis, kuid ülejäänud osad seevastu kahe punktise miinimumtugevuse peal. Andrea poolt esindatav kollastes värvides Red Bull Racing esitles Formula D vaikeseadetes autot: kolm punkti piduritele, käigukastile, kerele ja mootorile ning kaks punkti veermikule. Kõige üllatavama konfiguratsiooniga tuli lagedale Scuderia Ferrari ”peainsener” Kristjan: punased autod hakkavad meistrivõistlusel kihutama kolmepunktiste pidurite, käigukasti, kere ja veermikuga ning kõige nõrgem saab olema nende vaid kahe tugevuspunktiga mootor. Eks näis kuidas tehtud valikud end õigustavad – vormeleid keset võistluseid enam tuunida ei saa ja kõik etapid tuleb läbida samasuguste autodega.

Seejärel vaatasid kõik tiimid hinge kinni hoides kuidas Andreas veeretas ilmastikutingimusi määravat 20-tahulist täringut… tulemusega 20, mis tähendas, et Monacos lõõskas päike ning ilma muutumist polnud karta. Selle põhjal tuli enne kvalifikatsiooni teha veel rehvivalik, mis oli tiimidele üsnagi suurt peamurdmist nõudev ülesanne: kas minna rajale tavaliste kõvade rehvidega või panna alla pehmed rehvid, mis võimaldavad kiiremini edasi liikuda (soovi korral +1 täringuveeretusele juurde), kuid mis samas kurvide liiga kiire läbimise korral topeltkiiresti kuluvad? Ferrari ja Red Bulli tiimid otsustasid jääda konservativseks ning panid alla jäigemad rehvid, Mercedese ja Lotuse mehed tahtsid aga uut tehnoloogiat katsetada. Ja Williams valis kuldse kesktee – ühele vormelile ühed, teisele teised rehvid.

Järgnenud kvalifikatsioon oli lihtne – iga mängija veeretas oma mõlema auto kohta 20-tahulist täringut ning autod pandi vastavalt tulemusele stardirajale:

1. Roheline (Lotus)
2. Kollamust (Red Bull Racing)
3. Punamust (Scuderia Ferrari)
4. Valge (Mercedes AMG Petronas)
5. Kollane (Red Bull Racing)
6. Sinimust (Williams)
7. Punane (Scuderia Ferrari)
8. Sinine (Williams)
9. Rohemust (Lotus)
10. Valgemust (Mercedes AMG Petronas)

Ning nüüd kõige põnevam – reportaaž sõidust endast.

Tuled fooris süttisvad ning vormelid sööstavad paigalt! Kuid mis toimub?! Paistab, et Lotuse tiimi rohekasmustades värvides autol on raskusi käivitamisega ning mootor sureb välja! Esimesed autod on juba raja esimesse kurvi sisenenud kui masin lõpuks hääled sisse saab ning väga võimsalt eespool sõitjatele järgi võtab.

Monaco ringraja esimene kurv, Sainte Devote, läbitakse rahulikult, ilma müksimata. Kuid sellele järgnenud pikal sirgel hakkavad postitsioonid muutuma: Williamsi esimese piloodi roolitud sinimust auto teeb suurepärase sõidu ning tõuseb kuuendalt stardipositsioonilt teiseks! Kehvem pole ka Williamsi teine piloot sinises autos – Casino kurvile eelneval sirgel võtab ta oma mootorist viimase välja ning üritab punamustast Ferrarist sisekurvi kaudu mööduda kui… Williamsi poolt kasutatava Renault mootori ühtlases urinas on kuulda köhatusi ning pealtvaatajad näevad sumbutajatorust väljuvaid leeke! Ning hetk hiljem toimub täpselt sama eespool sõitva Ferrariga! Ometi ei ole mootorid ju samad?! Tõepoolest mitte – Ferrari lisab hoogu juurde, samas kui Williamsi piloot võtab tuure maha. Tagapool käib aga see-eest väga tihe rebimine, viimased kuus autot sisenevad Casino kurvi sisuliselt külg-küljes kinni.

Loewsi S-kurvis on endiselt esikohalt startinud Lotuse roheline vormel kõige ees, Ferrari punamust aga on taastanud oma teise positsiooni ning Williamsi sinimust on kukkunud kolmandaks. Ülejäänud järgnevad neile tihedas tropis, vaid Ferrari teine piloot on miskipärast veel kaugemale maha jäänud.

Esimese ringi lõpuks tundub, et erilisi muudatusi ei tule, kui järsku, kõigile ootamatult, ei otsusta boksipeatust teha Mercedese tiimi valge auto, mis jätkab sõitu juba täiesti siledaks kulunud pehmete rehvidega! Need oleks tulnud kindlasti välja vahetada, kuid kes ei riski, see šampust ei joo. Teised autod pööravad boksidesse. Pea kõik tiimid vahetavad rehvid vastupidavamate vastu, vaid Lotus jääb kindlaks pehmetele rehvidele.

Järgmine ootamatu moment saabub taaskord Casino kurvi esimesel käänakul, mis peaks ometigi oma lauguse tõttu suhteliselt kergelt läbitav olema. Kuid ei, Williamsi juhtpiloot sinimustas autos läheneb liiga suure kiirusega eespool liikunud Lotusele ning kontakt on vältimatu… boksis värskelt vahetatud Williamisi logoga esispoiler jääb rajale maha!

Kui esimesed vormelid teisel ringil taas Loewsi S-kurvi jõuavad, on vahed juba väga pikaks veninud: Mercedese tiim on väga hea sõidu teinud, haarates enda kätte nii esimese kui ka neljanda positsiooni; Ferrarid on teisel ja viiendal kohal, esikohalt startinud roheline Lotus kolmandal, Williamsid alles kuuenda seitsmendana ning kõige lõppu on jäänud Red Bulli kollased masinad.

Ning hetk hiljem juhtub midagi sellist, mida kõik pealtvaatajad on kartnud (või oodanud) – Williamsi teine piloot möödub hooletult esimesest, mispeale esimene sõidab oma positsiooni taastama asudes tiimikaaslasele külje pealt sisse! Õnneks suudab sinise auto juht külma närvi säilitada ning jätkab sõitu, sinimust vormel, mis juba enne oma esispoilerist ilma jäi, aga saab selliseid kerevigastusi, et sõidu edasine jätkamine on võimatu. Õnneks jõuab raja hooldustiim enne järgmiste vormelite lähenemist hetkega vrakiks muutunud auto raja kõrvale toimetada.

Edasi arenevad sündmused nii tormilise kiirusega, et meie reporteril pole mahti neid enam isegi mitte jäädvustada. Võistluste protokollis on siiski kirjas, et kolmandale ja viimasele ringile läheb esimesena Ferrari tiimi juhtmasin. Ning Williamsi tiimile saatuslikuks osutunud vea põhjustanud juht ei pööragi boksi, kuigi masina seisukord seda lausa karjuvalt nõuaks, vaid asub eespoolsõitjaid kinni püüdma – ning teeb seda üliedukalt. Kartmata mootoririket, lülitab ta enne Casino kurvide grupile eelnenud lõigul sisse koguni kuuenda käigu ning läbib Casino seninägematu kiirusega viiendal käigul, samas perfektset sõidujoonist hoides! Ringi lõpuks võimegi näha Williamsi-Lotuse juhtivate masinate omavahelist duelli, samas kui Ferrarid teevad siledaks sõidetud rehvide tõttu ühe spinni teise järel ning kaotavad kindla poodiumikoha. Vast kõige stabiilsemat sõitu näitab üles Mercedese tiim, mis läheneb eespoololijatele nagu kahe valge hobusega paarisrakend. Red Bulli tiim võtab samal ajal alles Casinole eelneval lõigul Williamsi eeskujul mootorist viimast ning sõidab samuti hetkeks kuuenda käiguga. Paraku on nad selleks ajaks lootusetult maha jäänud ega ohusta enam isegi mitte peale spinne väga aeglaselt kiirust koguvaid Ferrarisid.

Kuid kes siis lõpuks ikkagi peale jääb, kas üheksandalt kohalt startinud, kaks boksipeatust võtnud ja ulmesõidu teinud Lotuse rohemust masin või mitte kehvemini kihutanud Williamsi kaheksandalt kohalt startinud sinine, vaid ühe boksipeatuse teinud vormel? Viimane, Anthony Noghes’i nimeline kurv saab otsustavaks – Williamsi piloot ei julge masinast viimast võtta, kuna isegi pisim kontakt Lotuse vormeliga võib saada saatuslikuks ning sõidab väga ettevaatlikult. Nii näebki lehvivat ruudulippu esimesena rohelise auto juht.

Finišiprotokoll:

1. Rohemust (Lotus) – 25p
2. Sinine (Williams) – 18p
3. Valge (Mercedes AMG Petronas) – 15p
4. Valgemust (Mercedes AMG Petronas) – 12p
5. Roheline (Lotus) – 10p
6. Punamust (Scuderia Ferrari) – 8p
7. Punane (Scuderia Ferrari) – 6p
8. Kollamust (Red Bull Racing) – 4p
9. Kollane (Red Bull Racing) – 2p
10. Sinimust (Williams) – DNF

Seega tõusis mängijatest avaetappi järel esimeseks Margus (roheline) 35 punktiga, teisel kohal on Märt (valge) 27 punktiga, kolmas Andreas (sinine) 18 punktiga, neljas Kristjan (punane) 14 punktiga ja viies Andrea (kollane) 6 punktiga.

Järgmine etapp Eesti esimestel mitteametlikel Formula D meistrivõistlustel sõidetakse päikeselises Hispaanias Valencia tänavarajal. Kõigil, kes tahavad võistlust jälgida, pole siiski vaja nii kaugele lennata – pealtvaatajad, fotograafid, šampuse- ja lilleneiud on oodatud lauamangud.ee klubiruumidesse Tallinnas Luha tänav 19 juba vähem, kui nädala pärast, järgmisel neljapäeval, 9. veebruaril 2012 kell 19.00.