Veebruaris käivitunud Eesti oma vormeliturniirist pole meie blogis tükk aega juttu olnud. Miks? Esmalt tahamegi nii osalejate kui ka võistluse jälgijate käest vabandust paluda – pole lihtsalt mahti olnud kirjutada. Tegelikult on asjalood sellised, et meie mitteametlikud Eesti meistrivõistlused lauamängus Formula D said oma ametliku lõpu juba poolteist kuud tagasi, 19. märtsil, kui võistlesime viimasel etapil, ajaloolisel Sebringi ringrajal. Katsume siis võstlusprotokolli ja tehtud fotode abil meenutada, mis tol mälestusväärsel päeval toimus.
Kõigepealt ilmast. Sel korral oli kohale saabunud tiimide jaoks ilma osas kohe selgus majas – sajab. Ja sajab tugevalt ning lakkamatult. Nii et rehvivaliku osas ei hakatud eksperimenteerima ning eranditult kõik autod said alla vihmarehvid.
Seejärel järgnes kvalifikatsioon, mis jaotas vormelid stardipositsioonidele tavapärasest pisut erinevalt: liidrikohal oleva Mercedes AMG Petronase valged vormelid alustasid nii rivi algusest kui ka lõpust, vastavalt siis esimeselt ja kümnendalt kohalt; hetkel teisel kohal oleva tiimi - Lotuse – rohelised masinad teiselt ja kuuendalt; Scuderia Ferrari punased kolmandalt ja seitsmandalt; sinised Williamsid neljandalt ja üheksandalt; ning kollased Red Bulli vormelid viiendalt ja kaheksandalt kohalt.
Start ise tõi kaasa mitmeid üllatusi: teiselt kohalt startinud Lotus tegi ülivõimsa mineku ning rebis end juba stardisirgel esimeseks, samas kui rivi lõpuotsast startinud Red Bull käivitamisel välja suri ning teistest hoopistükkis maha jäi.
Kuna tegemist oli võistlustsükli viimase ja paljude jaoks otsustava sõiduga, siis võeti vihmalibedast rajast hoolimata masinatest viimast, mis kahjuks ei lõppenud ka õnnetusteta. Esimesena lõpetas raja servas tavapäraselt agressiivset sõidustiili üles näidanud rohemust Lotus ning määras sellega ka sisuliselt oma tiimi staatuse – vaid ühe masinaga jätkates säilis küll teoreetiline šanss võistlused võita, kuid seda vaid juhul, kui ise tullakse esimeseks ning peamine konkurent Mercedes teeb väga halva sõidu. Järgmine raja servas lõppenud apsakas tehti kollase Red Bulli piloodi poolt ning kuigi ka siin säilis teoreetiline võimalus punase laterna rollist pääseda, polnud see siiski usutav. Päris ringi lõpus aga juhtus kõige dramaatilisem eksimus:
heast sõidust joovastuses – paarimees lõpetas ringi esimesena! – Williamsi teine piloot ei suutnud viimases boksieelses kurvis oma masinat enam talitseda ning sõit lõppes pealtvaatajate tribüüni ees nördinud poolehoidjate pahameelehüüete saatel… Williamsi jaoks tähenas see seda, et esikoht jääb kindlalt püüdmatuks ning ega ka teiseks tulemine enam ausalt öeldes realistlik ei paistnud.
Nagu öeldud, startis teisele ringile esimesena Williamsi sinimust masin, siis tuli tükk tühja maad ja seejärel roheline Lotus, kohe selle kannul kolmandana ja neljandana valged Mercedesed, siis Red Bull ning viimasena punased Ferrarid. Teine ring ise möödus küllaltki sündmustevaeselt. Või kuidas kellegi jaoks: ka teine, kollakasmust Red Bull lõpetas sõidu ning tiim asus võistluste lõppemist ära ootamata oma asju kokku pakkima – nende jaoks polnud enam midagi huvitavat toimumas ning tabelis juba kolmandast etapist muutumatuna kirjas vaid 27 punkti. Muidu muutusid teisel ringil vaid positsioonid: sinine Williams lõpetas ka selle ringi liidrikohal; teise ja kolmanda koha võitlesid endale välja valged Mercedesed ning oli selge, et meistrivõistluste võitu ei võta neilt enam miski; neile järgnes roheline Lotus ning kõige sabas ikka Ferrarid.
Kolmas ring tõi aga kaasa tõsise võitluse just tagapool: kolmandalt stardikohalt alustanud, kuid esimese ringi järel kuuendaks kukkunud ja teise ringi lõpuks vaid koha võrra positsiooni parandanud punakasmust Ferrari tegi tõelise imesõidu ning alustas tõsist võitlust valgete Mercedestega. Kuigi esikohal sõitev Williamsi piloot ületas finišijoone esimesena, ei tundnud ta end sõidu lõpuosas enam sugugi kindlalt, sest võit oli napp ja tagapool toimuva duelli saatus otsustati sisuliselt finišisirgel.
Lõppkokkuvõttes noppis viimaselt etapilt aga kõige rohkem punkte juba teisest sõidust alates liidripositsioonil püsinud Mercedes, kes sai tabelisse kirja 27 punkti. Vaid punktiga oli maas Ferrari ning temast omakorda samuti punktiga individuaalse esikoha saavutanud Williams. Lotus sai viimasest sõidust kirja vaid kümme punkti ja nagu juba varem mainitud, Red Bull ei ühtki.
Võistluste üldseis sellest aga ei muutunud ning Eesti esimesed mitteametlikud Formula D meistrivõistlused võis lõppenuks kuulutada:
1. Mercedes AMG Petronas (valge) – Märt: 140 p
2. Lotus (roheline) – Margus: 105 p
3. Williams (sinine) – Andreas: 98 p
4. Scuderia Ferrari (punane) - Kristjan: 58 p
5. Red Bull Racing (kollane) – Andrea: 27 p
Võistlejad ronisid pjedestaalile ning esikoha saanud Märt võttis vastu mitte küll traditsioonilise šampuse, vaid karastusjoogi. Samuti mittetraditsiooniliselt jättis ta pudeli avamata, nii et kaasvõistlejad ning mängulaud pääsesid kuivalt.
Peale käesurumist analüüsisid võsitlejad natuke ka võistlusprotokolle ning leidsid et autode järjestuses olid samuti läbivalt parimad Märdi valged Mercedesed, kellest kumbki teenis 140 võidupunktist võrdse, 70 punktise osa. Väga stabiilne esitus! Kolmanaks platseerus Marguse rohemust vormel 58 punktiga ja neljandaks Andrease sinine 55 punktiga. Andrea äärmiselt nõrk esinemine oli tingitud ilmselt sellest, et kollase vormeliga sai ta tabelisse viie sõidu peale kirja vaid kaks punkti, samas kui kõiki sõite lõpuni sõites oleks saanud minimaalselt viis – liiga palju katkestamisi.
Kokkuvõttes oli tore üritus ning kui kellelgi samalaadsel võistlusel osalemise vastu huvi, siis võib endast siinsamas kommentaarides julgelt teada anda – ehk korraldab lauamangud.ee järgmine kord juba suurema ja ametlikuma ning korralike auhindadega võistluse. Reeglid said praeguse võistluse jaoks igatahes välja töötatud ja testitud ning patt oleks lasta neil niisama mängukarbis seista.

































